Kolmapäeval toimub Jüris Eesti meistrivõistluste peaproov

Kolmapäeval Jüris peetav Filter Temposõidu Karikasarja 4. etapp, 25 km pikkune paarissõit on heaks ettevalmistuseks 21. juunil samal rajal peetavateks eraldistardi Eesti meistrivõistlusteks. Kuna huvi võistluse kohta osutub tõenäoliselt keskmisest suuremaks, soovitab Filter Temposõidu Karikasarja peakorraldaja Mihkel Reile varakult eelregistreerudes sobiv stardiaeg broneerida. Sõita võib ka üksinda!

Tänahommikuse seisuga oli end kirja pannud üle 160 osaleja. Soodushinnaga eelregistreerimine lõppeb esmaspäeva südaööl.

Filter Jüri temposõidule starditakse Laste tänaval asuva Võsukese lasteaia eest ning sõidetakse mööda Laste tänavat kuni Aaviku teeni, kust pööratakse vasakule ning võetakse suund Vaida poole. Mööda seda teed sõidetakse kuni Seli teeristini.

Teelõik stardist kuni Jüri piirini on väga hea teekattega, kuigi Laste tänaval tuleb ületada ka asfaldist teekünnis. Edasine Vana-Tartu maantee lõik on aga üsna kitsas ning ääretult kurviline – ohutuse seisukohast on ülioluline püsida oma suunavööndis. Seli teeristist keeratakse vasakule Seli karjääride poole. Järgneb üsnagi sirge tee, mis viib ratturid karjääri juures paikneva pöördeni. Tagasi sõidetakse vastupidises suunas mööda sama trassi. Mägede mõttes on terve rada väga kerge – ühtegi mainimist väärivat tõusu trassil pole, kuid selle eest on palju tuultele avatud teelõike põldude vahel.

Mai alguses samal rajal peetud paarissõidu võitsid Ivo Suur ja Raido Saar – nende keskmiseks kiiruseks kujunes 46,7 km/h. Filter Temposõidu Karikasarja üldliider on ka mullu parim olnud Ivo Suur, kes on võitnud ka kaks individuaalset eraldistarti. Naistest juhib kolme etapi järel Kelly Kalm.

Räim teenis Kanadas 2. koha!

Mihkel Räim (Cycling Academy) teenis täna Kanadas alanud mitmepäevasõidu Grand Prix Cycliste de Saguenay (UCI kategooria 2.2) avaetapil 2. koha.

Ratturid läbisid avaetapi vaid 5 soojakraadiga. Räimel õnnestus etapi keskosas paari meeskonnakaaslasega jooksikute gruppi pääseda ning lõpuks jäi Räim ette kahe Silberi meeskonna ratturiga. Võidu võttis Benjamin Perry, Räim sai sama ajaga teise koha ning kolmas oli Alexander Cataford.

Peagrupp kaotas võitjale finishis üle 7 minuti.

Homme on tuuril kavas 156,6 kilomeetri pikkune etapp, velotuur lõpeb pühapäeval.

Räim võttis külma tööpäeva oma Facebooki lehel kokku järgnevalt:

“GP Cycliste du Saguenay 1. Etapp UCI 2.2

Rämedalt külm ilm, nii külma ilmaga pole vist maanteel varem võistelnudki. Jumal tänatud, et taskust oli Talikrossi kogemus võtta. 5 kraadi “sooja” aga ilmateade näitas, et feels Like -3.

Siin on list, mis riideid kandsin:
*sokid
*kingad
*2 paari bahillasid
*sääred (jalgadele soojakreemi ka lisaks)
*püksid
*pikk higisärk
*gabba
*võistlussärk
*gabba jälle
*käised
*2 paari kindaid

Sõidu ajal plaanisin veel autost termotagi tuua aga mõtteks see jäi. Söögist olin suuteline ainult geele sööma , sest tahkeks toiduks suu ei liikunud piisavalt . Sõin umbes 15 geeli ja jõin ainult 1,5 pudelit jooki. Ei olnud kerge päev.

Täna 2. Ei taha see võit mitte kuidagi tulla. Väga rõve sõit, külm ja vihm terve päev. Alguses sai 5 meest eest ära ja meil Turek sees, nii et väga suurt paanikat polnud. Lupus tiim hakkas pundi ees tööd tegema ja vahe oli kogu aeg 40-50sek. Mingil hetkel ütles Boivin mulle, et peame midagi tegema, sest muidu ta külmub ära. Otsustasime siis nukil rünnata ja ette järele sõita . Craven pani litri ja mõne aja pärast sõitsime kanadalasega talle järele . Pundi ees tööd tegev Lupus oli paanikas, alguses nad vaatasid , et las lähevad aga siis nad taipasid , et sama tiimi mehed aga kannavad erinevaid särke. Tekitasimegi endale 12 mehelise pundi ja saime eest mehed kätte. Mõned vennad jäid maha ka. Meid oli ees 4tk ja Silber tiimi 5tk. Viimane tõus Silber ründas ja sain temaga kaasa. Vahe oli 30 sek ja tundus,et asi tehtud. Olin suht kindel, et võtan finishi ära. Kahjuks läks Boivin 6km enne lõppu kumm ja Silber lükkas gaasi põhja, kuna nad teadsid , et ta ohtlik mees. Nii tuligi üks rattur meile järele. Olin ees kahe Silberi mehega. Finish oli vastutuult ja veidi ülesmäge. Ei julgenud väga vara alustada, kuigi oleksin pidanud ikka ise alustama. Vastane veidi surus ka, aga see käib asja juurde. Kahju, et ei suutnud realiseerida aga 3 päeva on veel ees ja ehk võlub selle võidu kuidagi välja.”

Rein Taaramäe stardib 18. Rõuge Rattamaratonil

Äsja Giro d’Italia mitmepäevasõidul etapi võitnud Rein Taaramäe stardib laupäeval 18. Rõuge rattamaratonil. Sportlane lubas Tartumaalt Võrumaale kohale sõita maanteerattal mööda vana postiteed, et siis pärast ligi 90 km kulgemist end Eesti ühel raskeimal maastikul proovile panna.

Kuigi süda kutsub Taaramäed hoopis Vändrasse, siis langes liisk siiski Võrumaa kasuks. „Kodukandis toimub samal päeval rattaralli, kuid parema treeningu nii koormuse kui intensiivuse poolest saan siiski Rõuges. Eestis on maanteesõidud veidi ebahuvitavad, võimalusel valin siin alati krossi. Teed sama liigutust, kuid tegemist oleks nagu teise spordialaga.“

Rõuge rattamaratonil osales ta viimati 16-aastasena ning võitles end tookord viiendaks. „Mälestused sellest võistlusest on väga helged, mõneti on tegu nagu lapsepõlve nostalgiaga. Tase on seal kindlasti ka tänavu sama kõva, kuigi ma ei tea, kas päris 16-aastased esimese kahe- või kolmekümne hulka jõuavad. Kuigi kohalikele krossimeestele on raske vastu saada, siis minu eelis on kindlasti see, et olen füüsiliselt teistega võrreldes palju rohkem treenitud. Ettevalmistus oli siiski Giro d’Italia ja ma ei tea, mida kellelgi on selle vastu panna, ilmselt väga midagi pole,” muheles Taaramäe ja lisas, et tegelikult meeldib talle kohalikel võistlusel poodiumikohad pigem teistele loovutada. “Tean, kui olulised need on ning tundub ebaaus, kui mina nende auhinnad ära võtan,” lisas ta.

18. Rõuge Rattamaratoni põhidistants on 43 kilomeetrit, noorte- ja matkasõidul osalejatel tuleb läbida 16 km pikkune trass. Eraldi sõidud on ka alles rattasõiduga alustanud lastele. Lähe pikale maratonile antakse täpselt keskpäeval.

18. Rõuge Rattamaratoni teine soodusregistreerimise voor kestab 8. juuni hilisõhtuni.

Foto: Scanpix

Käsirattamees Rauno Klausen: Tokyo olümpiale tahaks minna

Filter Temposõidu Karikasarjas lööb jalgratturite kõrval aktiivselt kaasa käsirattaga sõitev Rauno Klausen. Uurisime 32-aastaselt ja 198 cm pikkuselt mehelt, kui tõsiselt ta rattasporti võtab ja mis on tema eesmärgid.

Jäite alakehast halvatuks 2008. aastal, kui kukkusite rängalt supermototsiklite võiduajamisel. Kuidas leidsite motivatsiooni rattaspordiga tegelema hakata?
Käisin noorena Lasnamäel rattatreeningutel. Tiit Tamm oli treener. Sõitsin maanteel, mägiratast ja trekki. Olen loomult aktiivne inimene ja pärast õnnetust hakkasin uurima võimalusi invaspordiga tegeleda.
Väga suureks abiks oli 2014. aasta Tahtejõu Tuuri käigus kogutud 7000 eurot, millele sõbrad-toetajad 6000 lisasid. Selle raha eest sain osta Šveitsis valmistatud tipptasemel käsiratta. Karbonraamiga ratas kaalub 14-15 kilo.

Meediast on läbi käinud unistus minna Rio olümpiale. Olete Brasiilias kohal?
See oli liiga rutakalt õhku visatud mõte. Ma pole valikvõistlustel osalenud ja seega Rios ma kindlasti ei võistle. Olen siiani osalenud vaid Filter Temposõidu Karikasarja etappidel. Grupisõidus üritan end proovile panna septembris Monzas peetaval võistlusel. Järgmisel aastal on plaanis kaasa teha ühel UCI kalendrisse kuuluval jõuproovil. Ma pole asja täpsemalt uurinud, kuid 2020. aasta Tokyo olümpiale tahaksin minna.

Millised on Teie muljed Filter Temposõidu Karikasarja etappidelt?
Käsirattaga pole kõige mugavam pinnatud teel sõita, kogu aeg on värin sees. Olen raami peal, pehmendust all pole. Eelmisel aastal meeldis mulle sileda teekatte poolest kõige rohkem Tabasalu etapp. Tänavune võistlus Kiilis oli ka päris hea. Pirital oli raske tõusudest üles saada. Keskmine kiirus on 25-30 km/h.

Filter Maanteekarikasarja etappidest pole plaanis osa võtta?
Grupisõidus kaasa tegemine on keeruline. Peaksin sõitma tee keskel, sest siis pole ratas ja keha ühele poole kaldu, ning ebameeldivuste vältimiseks pean olema kindel, et tee peal pole auke. Lisaks võib minu keset teed sõitmine häirida kaasvõistlejaid.

Kui palju igapäevaselt trenni teete?
Elan Viimsis ja põhiliselt harjutan Pirital Lillepi pargis. Autoteele ei julge minna. Ükskord sõitis auto mulle otsa, kuid õnneks midagi tõsist ei juhtunud. Eelmisel aastal läbisin 12 000 kilomeetrit, tänavu proovin kvantiteedi asemel rohkem aega sõita. Läbin keskmiselt 50 km päevas. Et teised lihased ka koormust saaksid, sõidan ka tavalise ratastooliga. Talvel käin jõusaalis.

Sporditraumatoloog selgitab, miks on hea tegeleda rattasõiduga

Sporditraumatoloog Madis Rahu soovitab rattasõiduga tegeleda igas vanuses ja suuruses inimestel.
Siin on mõned põhjused, miks tasub sadulasse istumist tõsiselt kaaluda:

Liigesed tahavad liuglemist, tekib liigesevõie, kõhr saab toitu ning hakkab paremini liikuma ning see omakorda vähendab ülekoormusest ja kulumisest põhjustatud valusid. Eelkõige mõjub see hästi nii hüppe-, põlve- kui puusaliigestele.

Aitab pärast tõsisemat põlveoperatsiooni või näiteks hüppeliigese vigastust kiiremini taastuda ning normaalse liikumise juurde naasta.

Rattasõit tugevdab alajäsemete lihaseid, mis omakorda aitab kaasa sellele, et inimene suudab kauem püsti seista ning oma elu paremini elada. Selleks tuleks rattaga sõita vähemalt kolm kuni neli korda nädalas ning võimalusel rohkem kui ühe tunni.

Maastikurattasõidu puhul on võimalikud kukkumised n-ö pehmemad, oht end tõsiselt vigastada väiksem.

Sportimine looduslikult huvitaval maastikul õpetab inimesi tehniliselt osavalt käituma ning muudab liikumise mitmekesisemaks. Eriti võiks sadulasse istuda noored, kes tegelevad mõne teise väga spetsiifilise liigeseid koormava alaga ning muul ajal väga õues mängulisel eesmärgil ei liigu.

Põrutus minimaalne, ei teki ka järske pulsitõuse ning saad sportides rahulikult hingata, mis on kasulik nii südamele kui kopsudele.

Liigud värskes õhus ning looduses, mis on hea ka emotsionaalses plaanis ning aitab kaasa stressi vähenemisele. Lisaks annab see hea võimaluse heade mõtete tekkimisele, mida hiljem rakendada.

Saad ala harrastada nii üksi kui koos seltskonnaga ning kuni väga kõrge eani.
Iseenda jaoks avastas Rahu rattasõidu kuus aastat tagasi. „Olen läbi elu suur erinevate pallimängude sõber olnud. Ratta juurde jõudsin eelkõige seetõttu, et põlveliigesed ei pidanud enam vastu. Sõbrad hakkasid selle alaga tegelema ning kutsusid mind kampa. Lisaks oli naabrimees äsja oma selga vigastanud ning pakkus mulle oma ratast. Tänaseks on saanud sellest alast üks väga mõnus ajaveetmise viise,“ istub spordisõber Rahu sadulasse lisaks tavapärasele treeningule ka tihti erinevatel võistlustel. Viimast võtab ta pigem sotsiaalse tegevusena. Järgmise stardi teeb sporditraumatoloog 11. juunil 18. Rõuge Rattamaratonil, mis on kindlasti üks Eesti kõige mitmekesisema maastikuga sportlik mõõduvõtt.
18. Rõuge Rattamaratoni põhidistants on 43 kilomeetrit, noorte- ja matkasõidul osalejatel tuleb läbida 16 km pikkune trass. Eraldi sõidud on ka alles rattasõiduga alustanud lastele.

18. Rõuge Rattamaratoni teine soodusregistreerimise voor kestab 8. juuni hilisõhtuni.
Rajakaardi leiab siit: http://haanja100.ee/images/rajakaart_rouge_2016.cdr.pdf
Lisainfot leiab www.rattamaratonid.ee veebilehelt ning Facebookist.

Etapid
24.04.2016 16. Elva Rattamaraton
07.05.2016 Whispbar 16. Mulgi Rattamaraton
21.05.2016 2. Alutaguse Rattamaraton
11.06.2016 18. Rõuge Rattamaraton
19.06.2016 14. Rakvere Rattamaraton
10.07.2016 Actual Print 16. Rakke Rattamaraton
20.08.2016 17. Otepää Rattamaraton
04.09.2016 19. Tallinna Rattamaraton

Foto: Küll Leola.

Luksemburgi velotuuri võitis Lammertink, Nõmmela 86.

Luksemburgi velotuuri (UCI kategooria 2.HC) võitis hollandlane Maurits Lammertink (Roompot – Oranje Peloton). Oma esimese stardi pärast vigastust teinud Aksel Nõmmela (Leopard) sai 86. koha.

Kokkuvõttes sai teise koha belglane Philippe Gilbert (BMC) ning kolms oli kohalik rattur Alex Kirsch (Stölting Service Group).

Päev enne tuuri algust antibiootikumikuuri lõpetanud Nõmmela parimaks tulemuseks jäi proloogi 77. koht.

Jõeäär hoidis Prantsusmaal 6. kohta lõpuni

Cofidise profimeeskonna rattur Gert Jõeäär teenis Prantsusmaal toimunud mitmepäevasõidu Boucles de la Mayenne (2.1) kokkuvõttes 6. koha.

Pühapäeval sõidetud kolmanda etapi võitis Thomas Scully (Drapac Professional Cycling). Peagrupp kaotas võitjale 6 sekundit ning jagas omavahel kohad 5-54.

Alo Jakin (HP BTP – Auber93) sai 27. koha ja Jõeäär 39. koha.

Kokkuvõttes võitis velotuuri prantslane Bryan Coquard (Direct Energie). Jõeäär sai kuuenda koha ning Jakin 33. koha.

Filter Mulgi Rattaralli võit läks Läti profiklubisse

Filter Maanteekarikasarja 3. etapi, Mulgi 6. Rattaralli võitis lätlane Andris Smirnovs. Lõunanaabrite profiklubis Alpha Baltic-Maratoni.lv leiba teeniv Smirnovs läbis 97 km pikkuse distantsi ajaga 2:18.33, mis teeb keskmiseks kiiruseks 42,006 km/h.

Smirnovs edestas Kõrgemäe lõputõusul Filter Maanteekarikasarja avaetapi võitjat soomlast Jesse Kaislavuod (TWD-Länken) 5 ja Oskar Nisut 11 sekundiga.

38 km pikkusel naiste sõidul oli kiireim Mathilde Manuela Nigul, talle järgnesid Kärt Lang ja Jete Eevald. Filter Mulgi Rattarallil startis 440 ratturit. Tulemusi saate vaadata siit.

Filter Maanteekarikasarja 4. etapp toimub 19. juunil, kui kavas on Tabasalu 6. Rattaralli.

Peeter Pruus krooniti Euroopa meistriks!

Lätis Siguldas toimunud mägirattamaratoni Euroopa meistrivõistlustel saavutas Peeter Pruus (Rietumu-Delfin) esikoha!

Pruus sõitis distantsi keskel koos tšehhi Kristian Hyneki (Topeak Ergon Racing Team) ja Portugali koondislase Tiago Jorge Oliveiraga eest ära, vahendab Spordipartner.ee.

Videopildi põhjal näis trio koostöö toimivat ja edu kasvas kiiresti. Finišis oli maanteeratturina igapäevaleiba teenival Pruusil rohkem värskust ja kiirust.

Naistest tuli veenva ülekaaluga võitjaks Sally Bigham (Suurbritannia). Teine koht läks Rootsi ja kolmas Leetu. Greete Steinburg (Spordipartner) sai hinnatava 11. koha.